Kirjanike Liidu uusi liikmeid

 

 

10. oktoobril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kuus uut liiget: Meelis Friedenthal (ühehäälselt, soovitajad Krista Kaer ja Siim Veskimees), Andrei Ivanov (ühehäälselt; soovitajad Kajar Pruul ja Igor Kotjuh), Veronika Kivisilla (ühehäälselt, soovitajad Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv), Mihkel Kunnus (häältega 10 poolt, 1 vastu; soovitajad Mihkel Mutt ja Aare Pilv), Kristjan Sander (häältega 8 poolt, 3 erapooletut; soovitajad Juhan Habicht ja Liisi Ojamaa) ja Tiit Tarlap (häältega 9 poolt, 2 erapooletut; soovitajad (:)kivisildnik ja Karl Martin Sinijärv).

Meelis Friedenthal on sündinud 24. oktoobril 1973. Ta on avaldanud romaanid „Kuldne aeg” („Tuum”, 2005) ja „Mesilased” („Varrak”, 2012) ning lühiproosat kogumikes „Stalker 2002. Eesti Ulmeauhinna Stalker laureaadid ja nominandid” („Fantaasia”, 2002), „Terra Fantastica: Eesti ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia ulmejutuvõistluse võitjad” („Fantaasia”, 2004), „Tartu rahutused” („Petrone Print”, 2009) ja „Mitte-Tartu” („Topofon”, 2012), samuti ajakirjas „Looming”.

Andrei Ivanov on sündinud 24. detsembril 1971. Temalt on ilmunud järgmised raamatud: Путешествие Ханумана на Лолланд („Avenarius”, Tallinn, 2009; ACT, Moskva, 2010), „Minu Taani onuke. Tuhk” („Loomingu Raamatukogu”, 2010), Копенгага (KPD, 2011), „Peotäis põrmu” („Varrak”, 2011), Ночь в Сен-Клу („Avenarius”, 2012), Hanumans Reise nach Lolland (tõlge saksa keelde, Verlag Antje Kunstmann, München, 2012) ja „Hanumani teekond Lollandile” („Varrak”, 2012). Andrei Ivanovi loomingut on avaldatud ajakirjades „Vikerkaar”, „Tallinn”, „Võšgorod”, „Uued Pilved”, „Novõi Žurnal” (New York) ja „Zvezda” (Sankt-Peterburg). Romaan „Hanumani teekond Lollandile” ja jutukogu „Kopengaga” pälvisid Eesti Kultuurkapitali vene kirjanduse auhinna (vastavalt 2010 ja 2012), „Hanumani teekond Lollandile” jõudis kirjandusauhinna Vene Booker finalistide hulka (2011), „Peotäis põrmu” võitis välismaal kirjutavate venekeelsete autorite Vene preemia konkursil teise preemia (2009), nagu ka lühiromaan „Kriis” (2010).

Veronika Kivisilla on sündinud 21. detsembril 1978. Ta on avaldanud kaks luulekogu — „Kallis kalender” („Verb”, 2011) ja „Veronica officinalis” („Verb”, 2012), samuti osalenud põhikooli kirjandusõpiku koostamises, tõlkinud inglise keelde eesti rahvajutte (Estonian Folktales: The Heavenly Wedding, „Varrak”, 2005) ja toimetanud raamatu „Eesti loitsud” („Pegasus”, 2011).

Mihkel Kunnus on sündinud 23. veebruaril 1982. Ta on avaldanud kultuuriajakirjanduses artikleid ja esseid ning esseekogu „Minu eugeenika saladus” („Ji”, 2012).

Kristjan Sander on sündinud 8. detsembril 1977. Tal on trükis ilmunud lühiromaan „Valguse nimel” („Fantaasia”, 2003), proosakogumik „13 talvist hetke” („Varrak”, 2008) ja jutukogu „Õhtu rannal” („Varrak”, 2012). Romaan „13 talvist hetke” pälvis Eesti Romaaniühingu võistlusel 4. koha.

Tiit Tarlap on sündinud 13. novembril 1954. Ta on avaldanud mälestused „Tšernobõl 1986” ( „Juks”, 1994), jutukogu „Viiking, kes armastas haisid” (2001), romaanid „Kurjuse tund. Koidiku lapsed” (2005), „Meie, kromanjoonlased” („Ji”, 2009), „Tuleriitade öö” („Fantaasia”, 2010), „Roheliste lippude reservaat” („Gamma”, 2011) ja „Lõhestusjoon” („Varrak”, 2012), samuti on kolm tema lugu ilmunud „Eesti ulme antoloogias” („Varrak”, 2002). „Tšernobõl 1986” on tõlgitud inglise ja jaapani keelde.

18. detsembril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu Kaur Riismaa (soovitajad Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv) ning Eva Velsker (soovitajad Aare Pilv ja Kersti Unt; mõlemad ühehäälselt).

Kaur Riismaa on sündinud 24. märtsil 1986. Ta on avaldanud kaks luulekogu: „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd” („Ji”, 2011) ja „Rebase matmine” („Näo Kirik”, 2012).

Eva Velsker on sündinud 7. mail 1969. Ta on tõlkinud taani keelest järgmised teosed: Johannes V. Jensen, „Pikk teekond: Kaotatud maa. Liustik. Norni-Külaline” (2002) ja „Pikk teekond 2: Kimbrite retk. Laev. Christoph Kolumbus” (2004), Morten Ramsland, „Koerapea” (2007), Jens Christian Grøndahl, „Neli päeva märtsis” (2009), Karen Blixen, „Seitse fantastilist lugu” (2011); ja inglise keelest: Margaret Atwood, „Leedi Oraakel” (2005) ja „Ebakõlad” (2008), Tracy Chevalier, „Kirkas kumas” (2009), Margaret Atwood, „Uputuse aasta” (2010), Sarah Addison Allen, „Imeline aed” (2011) ning William Trevor, „Armastus ja suvi” (2011, kõik „Eesti Raamat”). Lisaks eelnevale on ta toimetanud raamatud: Margus Enno, „Taani-eesti sõnastik” („Ilo”, 1998), Søren Kierkegaard, „Surmatõbi” (2006), ja „Võrgutaja päevaraamat” (2007, mõlemad tõlkinud Jaan Pärnamäe, „Ilmamaa”) ja koos Mart Velskriga August Tamme päevaraamatu („Varrak”, 2011).

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood