Kroonikat

 

4. jaanuaril korraldati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Artur Adsoni sünniaastapäeva tähistamiseks seminar — murdeluule hommik. Adsoni loomingust rääkis ja muusikat tegi Lauri Sommer. Ürituse korraldas Õnne Kepp.

8. jaanuaril arutas Eesti Kirjanike Liidu juhatus oma koosolekul jooksvaid küsimusi.

8. jaanuaril tutvustas Rein Veidemann Tallinna Keskraamatukogus oma ro­maani „Tund enne igavikku”.

9. jaanuaril peeti A. H. Tammsaare Muuseumis ja Kadrioru raamatukogus polaarkirjanduse päeva. Kõnelesid Rein Põder, Tiiu Speek, Tiit Palo ja Tiit Randla.

9. jaanuaril avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus „Kingi vanale raamatule uus elu!”, mis tutvustab e-raamatutega seonduvat.

10. jaanuaril oli Tartu Linnaraamatukogus külas raamatu „Minu Inglismaa: vana ja hea” autor Ann Alari. Õhtu korraldati koostöös kirjastusega „Petrone Print”.

10. jaanuaril toimus Mustpeade maja keldrisaalis järjekordne muusika ja luule üritus „Taff Club”, kus luuletajana osales Wimberg.

11. jaanuaril esitles kirjastus „Ilmamaa” Tartu Kirjanduse Maja saalis John Updike’i romaani „Brasiilia” tõlget eesti keelde. Kõnelesid tõlkija Ann Must, samuti Mart Jagomägi ja Piret Bristol.

11. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli aulas ja 12. jaanuaril Tallinnas Hopneri majas kontsert sarjast „Heli ja keel”, oma luulet luges Maarja Kangro ning kanti ette Raimo Kangro heliloomingut.

16. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval „Tõniselaupäev” esinesid Kirjanike Liidu saalis „Maalehe” luuletajad Sulev Oll, Mati Soomre ja Jürgen Rooste, muusikat tegi Kaarel Kõivupuu.

17. jaanuaril oli Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis seminar „Sõnakunst ja e-vabadus: autorikaitsest vabakasutuseni”. Seminari juhtis Kalju Tammaru. Kõnelesid Aleksei Kelli, Indrek Ibrus, Kärt Nemvalts, Karmen Linask, Erik Mandre, Kalev Rattus, Indrek Hargla, Yrjö Ojasaar, Airika Hallik, Asta Trummel ja Mart Jagomägi.

22. jaanuaril korraldati Tartu Kirjanduse Majas õhtu „Nava talu luule”. Esitleti kaht luulekogu — Jaak Kõdari „Homme on minevik” ja Maria Helen Kännu debüütraamatut „Üle ääre”. Luulet lugesid Raivo Adlas ja Aire Pajur.

23. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval „EUROOPA ehk lendav tsirkus valmistub hüppeks” esitlesid (:)kivisildnik ja kirjastus „Ji” Urmas Vadi romaani „Tagasi Eestisse”, Veiko Märka jutukogu „Armastuskunsti suured võlurid” ja fs-i luule valikkogu „100% fs”. Esinesid autorid. (:)kivisildnik andis Martin Plaserile üle luulepreemia „Pilet Parnassi bussile”. Järgnes Alar Sudaki näidend.

24. jaanuaril loeti Eesti Draamateatri Esimese lugemise sarjas Liis Aedmaa ja Kätlin Padesaare näidendit „Pärlivedaja”, esitasid Pääru Oja ja Külli Reinumägi, kes oli ka lavastaja.

24. jaanuaril esitleti Eesti Rahvusraamatukogu Austria saalis Daniel Glattaueri romaani „Igavesti sinu” tõlget eesti keelde. Sõna said Austria, Saksa ja Šveitsi lugemissaalide juhataja Leili Naan, Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andersoo, Austria suursaadik Eestis T. E. Renate Kobler, kirjastuse „Varrak” peatoimetaja Krista Kaer ja raamatu tõlkija Piret Pääsuke. Katkendeid luges Tambet Tuisk.

24. jaanuaril esinesid Tallinnas Kännukuke raamatukogus Asko Künnap, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv.

24. jaanuaril esitles Mihkel Mutt Türi Kultuurimajas oma romaani „Kooparahvas läheb ajalukku”.

25. jaanuaril anti Vene Teatris Aino Pervikule üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemia raamatute „Proua O imekspanemised”, „Kirjatähtede keerukas elu”, „Klabautermanni mure” ja „Rändav kassiemme” ning jõudsa kirjandusliku tegevuse eest.

25. jaanuaril korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus teadusseminari „Libertinism Balti kirjanduses ehk valgustusajastu erootikast”, mida juhatas Ulrike Plath.

26. jaanuaril pälvis Olev Remsu romaani „Supilinna poisid” eest Albu valla Tammsaare-nimelise kirjanduspreemia.

29. jaanuaril vestlesid õhtul „Tule tagasi, Lembit” Tartu Kirjanduse Majas Marko Kompus ja Mehis Heinsaar.

29. jaanuaril toimus Nurmenuku raamatukogus üritus sarjast „Писатель пришел в гости к нам”. Vene keelt emakeelena kõnelevate gümnaasiuminoortega kohtus Maimu Berg. Kohtumist juhtis Igor Kotjuh.

29. jaanuaril esietendus Tallinna Keskraamatukogu suures saalis Heidi Sarapuu kirjutatud ja lavastatud näidend „Kui me elasime raamatukogus…”. Tallinna Keskraamatukogu ja Variuse teatri koostöös valminud etendusega tähistati Anton Hansen Tammsaare 135. sünniaastapäeva.

30. jaanuaril esitles Rein Tootmaa kirjanduslikul kolmapäeval Kirjanike Liidu saalis jutukogu „Filtrita Camel”.

31. jaanuaril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus arutusel Kaur Riismaa luulekogu „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd”. Külas oli kirjanduskriitik Brita Melts, vestlust juhtis Maia Tammjärv.

31. jaanuaril esines ajakirja „Võšgorod” peatoimetaja Ljudmila Gluškovskaja Laagna raamatukogus ettekandega Aleksandr Solženitsõni loomingust loengusarjas „Keelatud raamat”, mida korraldavad Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti PEN.

31. jaanuaril esinesid Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas ajakirja „Plug” toimetajad Olesja Bõkova ja Dan Rotar. Muusikat tegi Ruslan PX.

Õnnitleme!

 

18. veebruar — Tatjana Hallap 85

18. veebruar — Mihkel Mutt 60

27. veebruar — Mart Trummal 60

 

Estica

 

Prantsuse kirjastuselt „Attila” ilmus äsja Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” tõlge prantsuse keelde (L’homme qui savait la langue des serpents, tõlkija Jean-Pierre Minaudiere).

 

29. jaanuaril ilmus USA kirjastuselt „Bitter Oleander Press” Kristiina Ehini kakskeelne luulekogu „1001 Winters / 1001 talve” Ilmar Lehtpere tõlkes.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood