Kroonikat

 

 

1. märtsil avati Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas Elle Metsa ja Endel Annuki näitus „Kivist kirjanikud”. Näitus esitles 12 kirjandusklassikut ja nendega seotud paiku ning mälestusmärke.

2. märtsil kuulutati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Friedebert Tuglase novelliauhindade laureaatideks Maarja Kangro novelliga „Atropose Opel Meriva” („Vikerkaar” 2013, nr. 4/5) ja Madis Kõiv novelliga „Vikat” („Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned”, „Loomingu Raamatukogu” 2013, nr. 1—3). Žüriisse kuulusid Õnne Kepp (esimees), Ülo Mattheus, Triinu Pakk, Jürgen Rooste ja Anti Saar.

3. märtsil avati Tartu Linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas näitus „Endisaegseid loomaraamatuid”.

4. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitles Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Käe all voogav joon” Mathura. Muusikat tegi Vahur Kubja.

5. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Nota bene!” astusid Kirjanike Liidu saalis üles Eesti Kultuurkapitali 2013. aasta proosa- ja luuleauhinna nominendid Mats Traat, Triin Soomets, Andra Teede, Kalju Kruusa, Lauri Teder, Paavo Matsin, Armin Kõomägi, Kätlin Kaldmaa ja Ülo Mattheus. Õhtut juhtisid Igor Kotjuh ja Indrek Koff.

5. märtsil toimus TLÜ EKKI teadus­seminar, kus Mirjam Hinrikus tegi ettekande „Kuidas uurida naise ja naiselikkuse representatsioone Tammsaare tekstides?” ja Ave Mattheus ettekande „Lapsjutustaja 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse eesti kirjanduses”.

5. märtsil esitati Eesti Draamateatri Maalisaalis Esimese lugemise sarjas Ott Aardami näidendit „Jää”. Lavastajana juhendas autor.

6. märtsil oli Euroopa Majas Tallinnas iiri kirjanduse õhtu. Iiri kirjandusest rääkis Krista Kaer ja muusikalisi vahepalu esitas Jaak Johanson. Õhtu korraldasid Eesti PEN ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

6. märtsil tuli Tartu Kirjanduse Maja lugemissaalis kokku selle aasta esimene ulmekirjanduse õpituba. Ettekanded tegid Eva Luts, Maniakkide Tänav ja Metsa Vana.

10. märtsil esitles kirjastus „Ilmamaa” Tartu Kirjanduse Maja saalis uut raamatut sarjast „Eesti mõttelugu” — Armin Tuulse artiklikogumikku „Linnad ja lossid”. Kõnelesid koostaja Kadri Asmer ja kunstiteadlane Kaur Alttoa.

10. märtsil olid Jõgeva Linnaraamatukogus esinemas Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna nominendid Anti Saar, Leelo Tungal, Indrek Koff, Kätlin Vainola ja Piret Raud.

11. märtsil esitles kirjastus „Koolibri” Tartu Kirjanduse Majas soome kirjaniku Emmy Itäranta romaani „Vesi mäletab” eestindust. Autoriga vestles Heidi Iivari.

11. märtsil esinesid Viljandi Kesk­raa­ma­­tukogus Kultuurkapitali proosa- ja luu­­leauhinna nominendid Ülo Mattheus, Kalju Kruusa, Paavo Matsin, Triin Soomets ja Armin Kõomägi. Vestlust juhatas Urmas Vadi.

11. märtsil toimus Tartu Kirjanduse Majas kirjanduslike teisipäevade raames Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinna nominentide õhtu, mida juhtis Urmas Vadi. Esinesid Ülo Mattheus, Paavo Matsin, Lauri Teder, Kätlin Kaldmaa, Triin Soomets ja Kalju Kruusa.

12. märtsi kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Liidu saalis oli pühendatud eesti-soome luulekogumikule „8+8”. Esinesid Triin Soomets, Eeva Park, Jürgen Rooste, Kalju Kruusa, Hannu Oitti­nen, Kalle Niinikangas, Riina Katajavuori ja Claes Andersson.

12. märtsil esitles Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Armas maakera” Jaak Kõdar. Õhtu kandis pealkirja „Kohtumine maakeraga”, luulet lugesid autor ja Tartu näitlejad.

12. märtsil korraldati Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas autori ja kunstnik Kristi Kangilaski osavõtul Epp Petrone lasteraamatu „Arva ära?” esitlus.

13. märtsil arutas Eesti Kirjanike Liidu juhatus jooksvaid küsimusi ja võttis loomeliitu vastu Jüri Kolgi.

13. märtsil pidas Eesti Kirjanduse Selts Tartu Kirjanduse Majas traditsioonilise kirjanduse-aastaülevaadete kõnekoosoleku. 2013. aasta proosast kõneles Johanna Ross, luulest Eda Ahi, näitekirjandusest Urmas Vadi ja kultuuriajakirjandusest Maarja Lõhmus.

13. märtsil esinesid Lastekirjanduse Keskuses Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna nominendid Leelo Tungal, Indrek Koff, Kätlin Vainola ja Piret Raud.

14. märtsil anti Tallinnas restoranis „Gloria” üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnad 2013. Ilukirjandusliku proosa alal pälvis auhinna Andrus Kivirähk romaaniga „Maailma otsas: pildikesi heade inimeste elust”. Teised nominendid: Kätlin Kaldmaa — „Islandil ei ole liblikaid”, Madis Kõiv — „Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned”, Armin Kõomägi — „Minu Mustamäe”, Paavo Matsin — „Sinine kaardivägi”, Ülo Mattheus — „Tema salajane palve”. Luuleauhinna sai Triin Soomets luulekoguga „Asjade omadused”. Teised nominendid: Maarja Kangro — „Must tomat”, Kalju Kruusa — „(ing-veri-tee): oma luulet ja tuttavat”, Lauri Teder — „Mullikile”, Andra Teede — „Ühe jalaga põhjas”, Mats Traat — „Ugandi igatsus: kolmas kogu luuletusi tartu murden”. Näitekirjanduses läks auhind Mart Aasale näidendi eest „Äralennuväli”. Teised nominendid: Martin Algus — „Arioso” ja „Kaheksajalg”, Piret Jaaks — „Näha roosat elevanti”, Madis Kõiv — „Keskmängustrateegia”, Kristel Leesmend — „Tund aega, et hinge minna: ühe naise monoloog”. Esseistikas sai auhinnaIlmar Vene raamatutega „Irooniline kolmainsus Hando Runneli mõtlemisviisi taustal” ja „Kaugenemised: täheldusi Karl Ristikivist”. Teised nominendid: Tiina Kala — „Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent”, Janika Kronberg — „Rännud kuue teejuhiga”, Ago Künnap — „Eesti keele päritolu”, Enn Tarvel — „Ajalookimbatused”. Vabaauhind läks Valdur Mikitale teose eest „Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi”. Teised nominendid: P. I. Filimonov — „Thalassa! Thalassa!”, Indrek Hargla — „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja: kriminaalromaan vanast Tallinnast”, (:)kivisildnik — „Õpetaja ütles”, Rein Raud — „Mis on kultuur?”, Jaak Urmet — „Saarineni maja: sada aastat ajalugu 1912—2012”. Žüriisse kuulusid Igor Kotjuh (esimees), Veronika Kivisilla, Urmas Vadi, Indrek Koff ja Triinu Seppam. Laste- ja noorsookirjanduse alal sai auhinna Anti Saar raamatuga „Kuidas meil asjad käivad”. Teised nominendid: Andrus Kivirähk — „Konna musi”, Indrek Koff — „Kui ma oleksin vanaisa”, Piret Raud — „Teistmoodi printsessilood”, Leelo Tungal — „Porgand töötab porgandina”, Kätlin Vainola — „Lift”. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali laste- ja noorsookirjanduse žüriisse kuulusid Jaanus Vaiksoo (esimees), Kätlin Kaldmaa ja Leelo Märjamaa. Artikliauhind läks Katre Talvistele kirjutise eest „Luuletusi loomadest”. Teised nominendid: Andrei Hvostov — „Eesti kirjanduse tabud”, Juhan Kreem — „Ajaloost kirjanduseks ja tagasi. Balthasar Russowi kroonika kirjutamisest, kasutamisest ja ärakasutamisest”, Lauri Sommer — „Lättemäe allikail”, Jaan Undusk — „Armastus ja sotsioloogia”. Artikliauhinna žüriisse kuulusid Sirje Olesk (esimees), Tiit Hennoste ja Joel Sang. Venekeelse autori proosaauhind läks Andrei Ivanovile romaani eest „Harbini ööliblikad”, venekeelse autori luuleauhinna pälvis Igor Kotjuh luulekoguga „Eesti disain”. Teised nominendid: Gohar Markosjan-Käsper — „Gamma teine”, Aleksei Olgin — „Magusad mälestused mõrkjast”, Lucia Trifonova — „Minu teed ja rajad”. Venekeelsete autorite žüriisse kuulusid Roman Fokin (esimees), Ingrid Velbaum-Staub ja Viktoria Ladõnskaja. Kategoorias ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde sai auhinna Veronika Einberg, kes tõlkis vene keelest Boriss Akunini „Musta linna”, Andrei Ivanovi „Harbini ööliblikad” ja Mihhail Šiškini „Kirja sinule”. Teised nominendid: Hendrik Lindepuu — Czesław Miłoszi „Valitud luuletused” ja Olga Tokarczuki „Päeva maja, öö maja”, Ilona Martson — Ljudmila Ulitskaja „Daniel Stein, tõlkija”, Küllike Tohver — Bohumil Hrabali „Ma teenindasin Inglise kuningat”, Leena Tomasberg — Joris-Karl Huysmansi „Äraspidi”, Kersti Unt — Saul Bellow’ „Augie Marchi seiklused”. Kategoorias ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde sai auhinna Jean-Pierre Minaudier, kes tõlkis prantsuse keelde Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu”. Teised nominendid: Maima Grīnberga — Tiit Aleksejevi „Palveränd”, Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus”, Andrus Kivirähki „Ilus loom: jutud” ning Piret Raua „Tobias ja teine B”, tõlge läti keelde; P. I. Filimonov — Mehis Heinsaare „Ebatavaline ja ähvardav loodus” ja Andrei Hvostovi „Sillamäe passioon”, tõlge vene keelde; Ilmar Lehtpere — Kristiina Ehini „1001 Winters — 1001 talve” ja „Ühe hingetõmbega” ning Mathura „Sõstrahelmed. Currant Beads” (koos Sadie Murphyga), tõlge inglise keelde; Hannu Oittinen — Tiit Aleksejevi „Palveränd”, Mihkel Raua „Musta pori näkku” ja luuletõlked soome keelde; Jean Pascal Ollivry — Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” ning Piret Raua lasteraamatud, tõlge prantsuse keelde. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žüriisse kuulusid Jan Kaus (esimees), Carolina Pihelgas ja Anvar Samost.

Kõnelesid Märt Väljataga ja žüriide esimehed.

14. märtsil anti Eesti Rahva Muuseumis Mathurale luulekogu eest „Käe all voogav joon” Gustav Suitsu nimeline stipendium. Stipendiumi komisjoni kuulusid Piret Bristol Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnast, Krista Ojasaar Eesti Kirjandusmuuseumist, Arne Merilai Tartu Ülikoolist, Külli Aleksanderson Tartu linnavalitsusest ja Lemmit Kaplinski Tartu Kultuurkapi­talist.

14. märtsil oli Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis emakeelepäev „Keele vägi ja metsa vaim. Valdur Mikita „Lingvistilise metsa” ainetel”. Avasõnad ütles raamatukogu direktor Janne Andresoo. Ettekanded tegid Vladislav Koržets, Veronika Kivisilla, Marju Kõivupuu, Jaan Tootsen, Timo Maran, Krõõt Liivak ja Valdur Mikita. Laulis RR-i naiskoor.

14. märtsil esitleti Eesti Kirjandusmuusemi saalis Ene Mihkelsoni CD-d „Olematuse üheaegsus” (väljaandjad Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanduse Selts) sarjast „Kirjanike hääled”. Kõneles Aare Pilv, oma luulet esitas Ene Mihkelson.

14. märtsil tähistati emakeelepäeva Helsingis. Kooliõpilastega kohtusid kirjanik Kätlin Kaldmaa ja kunstnik Tiia Mets. Õhtul anti Eesti Majas üle laste kirjutamisvõistluse „Minu kodu” auhinnad. Helsingi Ülikoolis käisid elamuseaasta raames kõnelemas Märt-Matis Lill ja Kaido Ole.

16. märtsil esitasid Jan Kaus, Indrek Koff ja Veronika Kivisilla Nõmme Kultuurikeskuses luulekava „Sest ma olen loova vaimuga”.

18. märtsi kirjanduslikul teisipäeval „Kiika Graali” Tartu Kirjanduse Majas osalesid endised „Vanemuise” draamastuudio ja Tartu Lasteteatri näitlejad. Kirjanduslik-muusikalise kava ja vestlusringiga, mida juhtis Aare Laak, tähistati teatrikuud ning 25 aasta möödumist lasteteatri asutamisest.

19. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Näo Kirik 100” astusid Kirjanike Liidu saalis üles Pastor Joonas, Elo Viiding, Triin Soomets, Liina Tammiste, Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Jan Kaus ja Asko Künnap. Muusikat tegid Siim Aimla ja Heikki Kalle.

19. märtsil esines Jürgen Rooste Tartus kohvikus „Anna Edasi”.

19. märtsil toimus Tartus kultuuriklubis „Arhiiv” luulevõistlus TarSlämm, külalisesinejaks oli Jürgen Rooste.

20. märtsil oli Tartu Linnaraamatukogus külas Saale Fischer, raamatu „Minu Kairo: kakofoonia Niiluse kallastel” autor. Vestlusõhtu sai teoks koostöös kirjastusega „Petrone Print”.

21. märtsil peeti Tallinna Keskraamatukogus traditsiooniline Luulemaraton. Oma luulet esitasid Jürgen Rooste, Kaur Riismaa, Jaanus Vaiksoo, (:)kivisildnik, Carolina Pihelgas, Birk Rohelend, Kalju Kruusa, fs, Aleksandra A. T., Mari Tammar, Kuuvari ja Vilja Rebane Volmer. Vanemat eesti luulet kandsid ette Liina Orlova ja Iivi Lepik, päeva juhtis Kätlin Kaldmaa.

24. märtsil toimus Tartu Linnaraamatukogus näituse „Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominendid Tartu emakeeleõpetajate kommentaaridega” pidulik lõpetamine. Eelmise aasta proosast kõneles kirjandusteadlane Johanna Ross.

25. märtsil korraldasid Tallinna Ülikooli Kirjastus ja Euroopa Komisjoni Eesti Esindus Tallinna Ülikooli Astra majas ürituse „Haiguste ravi kontrollitud. Loometegevus kui arstirohu aseaine”, kus loometegevuse psühhosomaatilistest aspektidest kõnelesid Valdur Mikita, Joonas Hellerma, Airi Värnik ja Aleksander Pulver.

25. märtsi kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esitles kirjastus „Ilmamaa” Peter Ackroydi monograafiat „Blake”. Sõna said Hando Runnel, tõlkija Anne Lange ja luuletaja Hannes Varblane, luulet luges Joanna Ellmann.

26. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Siis mina alles tean” tähistati Kirjanike Liidu saalis Andres Vanapa 90. sünniaastapäeva. Kirjanikku meenutasid ja tema tekste esitasid Enn Vetemaa, Zoja Mellov, Andres Ots, Teet Kallas, Toomas Vint, Hardo Pajula, (:)kivisildnik, Jürgen Rooste ja fs. Muusikat tegid Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas.

27. märtsil oli Tartu Linnaraamatukogus vaatluse all itaalia kirjaniku Italo Calvino teos „Kui rändaja talvisel ööl”. Vestlust juhtis Maia Tammjärv.

31. märtsil toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses teadusseminar, kus ettekande „„Uue naise” representatsioonid Johannes Semperi proosas” tegi Merlin Kirikal.

31. märtsil esitles Eesti Keele Sihtasutus Tallinna Linnateatris Jaak Jõerüüdi romaani „Raisakullid” III ja IV osa. Kõnelesid autor ja Toomas Väljataga, katkendi teosest esitas Indrek Ojari.

 

Õnnitleme!

 

5. aprill — Asta Põldmäe 70

 

Estica

 

Tõlkija Piret Saluri Mika Waltari seltsi auliikmeks

 

Soomes tegutsev Mika Waltari Selts teatas oma aastakoosolekul 19. märtsil 2014, et on otsustanud kutsuda seltsi auliikmeks Eesti tõlkija Piret Saluri. Sellega tahab selts tunnustada Piret Saluri tööd Mika Waltari teoste tõlkijana eesti keelde, aga ka tema kui Soome kirjanduse eestkõneleja tegevust  Eestis laiemas mõttes.

Piret Saluri on vabakutseline tõlkija. Ta on eestindanud muuhulgas Pentti Saarikoski, Paavo Haavikko, Marja-Liisa Vartio, Hannu Mäkelä, Antti Tuuri, Mika Waltari, Olavi Paavolaineni, Antti Hyry ilukirjanduslikke teoseid, samuti Kai Laitineni „Soome kirjanduse ajaloo” ning Matti Klinge „Soome lühiajaloo”.

Mika Waltari Selts asutati 2000. aastal. Seltsil on rohkem kui 500 liiget nii Soomest kui ka välismaalt. Nende seas on akadeemilise humanitaarharidusega inimesi, aga ka teiste erialade esindajaid, kes kõik tunnevad ja hindavad Mika Waltari loomingut.  Selts on võtnud endale ülesandeks süvendada Soome ühe rahvusvaheliselt populaarsema kirjaniku loomingu tundmist Soomes ja mujalgi. Selts korraldab kirjandusõhtuid, reise Mika Waltari jalajälgedes, annab üle aasta välja aastaraamatut Illusioni.

 

Andres Ehini teos kolmes keeles

 

Iiri kirjastuselt „Coiscéim” ilmus Andres Ehini kolmkeelne (eesti-inglise-iiri) luulekogu „Sisemine hobune — Inner Horse — An Capall Istigh”. Tõlked inglise keelde tegi Ilmar Lehtpere, iiri keelde tõlkis Aogán Ó Muircheartaigh.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood