Kroonikat
Detsember, 2014
1. oktoobril toimus Kirjanike Liidu saalis Sirje Kiini avalik loeng teemal „Loodus Marie Underi luules”. Kõlas Underi loodusluule näitlejate esituses. Kirjastus „Tammerraamat” esitles Marie Underi neljaosalist loodusluule sarja: „Kevad” (2012), „Talv” (2012), „Suvi” (2013) ja „Sügis” (2014). Sarja koostas ja saatesõnad kirjutas Sirje Kiin.
1. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Kirjanike Liidu saalis Kelly Turgi luulekogu „Reaalne elu” ja Kristina Viina luulekogu „Nõtkel elevandisammul” (mõlema väljaandja „Värske Rõhk”) ning ajakirja „Värske Rõhk” 39. numbrit. Esinesid Juhan Hellerma, Julius Juurmaa ja Kristjan Haljak.
2. oktoobril korraldas kirjastus „Petrone Print” Tartu Linnaraamatukogus Anneli Vilu raamatu „Minu Shanghai: maatüdruk megametropolis” esitluse. Külas oli autor.
3. oktoobril esitles Arvo Valton Kirjanike Liidu saalis „Kogutud teoste” 24. köidet.
3. oktoobril oli koos Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna üldkogu, kus valiti uus esimees ja uus juhatus. Tartu osakonna esimehe kohale kandideerisid (:)kivisildnik, Piret Bristol, Heiki Vilep ja Berk Vaher. Järgmiseks kolmeks aastaks osutus valituks Berk Vaher, uude juhatusse valiti (:)kivisildnik, Urmas Vadi, Heiki Vilep, Carolina Pihelgas, Janika Kronberg, Mika Keränen ja Vahur Afanasjev.
4. oktoobril peeti Stockholmi Eesti Majas kirjanduskonverents rootsi-eesti kirjaniku Jan Kauri (1953—1999) mälestuseks. Kõnelesid tema Rootsi sõbrad ja kolleegid Stefan Foconi, Stig Larsson, Ulf Eriksson, Leif Lorentzon ja Rickard Wottle. Oma venda meenutas õde Irene Forslund. Eesti poolt tegi ettekande Anu Saluäär-Kall.
5. oktoobril toimus Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Nõmmel Marie Underile pühendatud kontsert-loeng, korraldajateks Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Ukraina Naiste Liit Eestis. Ettekannetega esinesid Õnne Kepp, Olga Gorjanskaja, Genri Tron, Zoja Pekarskaja ja Natalja Gavrilova.
6. oktoobril kuulutati Kärstna mõisas välja XI Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse tulemused. 2014. aasta laureaadiks osutus Ene Väinast võrumurdelise luuletsükli „Märgohtusõ elost ja inemisist” eest, esile tõsteti Elme Männi „Kihnu”, Maie Perve „Mulgi nooriku süä” ning Ester Rusingu „Engelaul”. Auhinna pani välja Tarvastu vald, žüriisse kuulusid Nikolai Baturin, Elle Eha-Are, Alli Laande, Karl Muru, Helle Soots ja Jüri Viikberg.
7. oktoobril pidas Sirje Kiin Tartu Kirjanduse Majas avaliku loengu „Loodus Marie Underi luules”. Samas esitles ta kirjastuse „Tammerraamat” neljaosalist Underi loodusluule sarja „Kevad”, „Suvi”, „Sügis” ja „Talv”.
8. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval „Sügis on sügavik” esinesid Kirjanike Liidu saalis Eeva Park, Helin-Mari Arder (laul) ja Teet Raik (kitarr), kes tutvustasid Helin-Mari Arderi heliplaati „Öö valgus” ning Eeva Pargi luulekogu „Oda jälg õhus”.
8.—12. oktoobrini toimunud Frankfurdi raamatumessil sai saksakeelse soome-ugri antoloogia esitlusel ühena autoritest sõna Jan Kaus. Imbi Paju tutvustas oma raamatu „Tõrjutud mälestused” saksakeelset tõlget. Kätlin Kaldmaa osales Soome ja Goethe Instituudi ühiskavas „Schweiss und Poesie”. Messil esitleti kataloogi The White Ravens 2014, kus on kirjas möödunud aastal ilmunud 200 parimat laste- ja noorteraamatut, nende seas ka Eesti autorite Kätlin Vainola ja Ulla Saare „Lift” ning Anti Saare „Kuidas meil asjad käivad”.
9. oktoobril pidas Marju Kõivupuu A. H. Tammsaare muuseumis loengu talusurnuaedadest „„Oma kääbast meist keegi ei näe… „Surnute saared elavate maastikel”. Loeng kuulus sarja „Etüüdid kodu ja maastikega”.
13. oktoobril oli „Estonia” talveaias Estonia Seltsi õhtu „Luuletajad-juubilarid: Anna Haava — 150, Mihhail Lermontov — 200”. Loenguga Anna Haavast esines Asta Põldmäe, Mihhail Lermontovist kõneles Arne Mikk. Luuletusi esitas Kersti Kreismann.
14. oktoobril esitles Aarne Ruben Siuru raamatutoas oma uut romaani „Sinine soon kättemaksja peas” („Eesti Raamat”). Temaga vestles Rein Põder, arutleti ka Rein Põdra 1995. aastal ilmunud romaani „Imelik vang” teemadel.
14. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval „Ühendav keel” esinesid Tartu Kirjanduse Majas Mehis Heinsaar, Asko Künnap, Jaan „Luulur” Malin, Mart Velsker ja Maarja Pärtna.
14. oktoobril avati Tartu Linnaraamatukogus graafik Naima Neidre originaalillustratsioonide näitus.
15. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval „Põhjarahvad ja järvetuul” kõneles Kirjanike Liidu saalis Põhjala põlisrahvaste kirjanduse eripäradest Eva Toulouze. Neenetsi kirjaniku Juri Vella (1948—2013) jutukogu „Järvetuul” tutvustas tõlkija ja etnoloog Art Leete. Külas olid handi, mansi, neenetsi ja sölkupi pärimusmuusikud.
15. oktoobril esitles kirjastus „Varrak” Tallinnas restoranis „Massimo” Mart Kadastiku ja Katariina Tammerti romaani „Paarismäng”. Autoreid küsitlesid Elo Mõttus-Leppik ja Mart Juur, lugesid Inga Salurand ja Hannes Kaljujärv. 21. oktoobril esitleti raamatut Tartus, Tasku Rahva Raamatu poes ja 28. oktoobril Pärnu keskuse Apollo poes.
16. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kirjanik Helga Nõu 80. sünnipäeva puhul konverents „Valetaja tõeotsinguil”. Ettekannetega astusid üles Leena Kurvet-Käosaar, Kärt Hellerma, Jaanus Vaiksoo, Johanna Ross ja Rutt Hinrikus. Marin Laak esitles Rutt Hinrikuse koostatud raamatut „Kas sa Tammsaaret oled lugenud? Kirjanduslik eluloovestlus Helga Nõuga” (Eesti Kirjandusmuuseum). Avati Helga Nõu raamatu- ja arhiivinäitus. Konverentsi korraldas Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kirjandusuurimise töörühm.
16. oktoobril osales Luulur Inglismaal Middlesbrough,s rahvusvahelisel luulefestivalil T-Junction.
17. oktoobril kõnelesid Arvo Valton jt. Solarise keskuse Apollo raamatupoes äsja ilmunud udmurdi eeposest ja soome-ugri rahvaste proosavalimikest.
18. oktoobril korraldasid Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis konverentsi „Mitte aega ei otsi ma, vaid iseennast ajas”, millega tähistati Ene Mihkelsoni 70. sünnipäeva. Ettekanded tegid Hasso Krull, Evelin Arust, (:)kivisildnik, Mart Velsker, Rutt Hinrikus, Maia Tammjärv, Tiina Kirss, Aija Sakova-Merivee ja Arne Merilai. Triinu Tamme juhtimisel toimus tõlkijate vestlusring, kus osalesid Kaisu Lahikainen ja Guntars Godiņš. Lauri Kaldoja, Arthur Arula ja Jarmo Reha esitasid kompositsiooni „Vananaistesuvi on sügis”.
20. oktoobril luges Katrin Nielsen Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas ettelugemispäeva tähistamiseks ette reisikirju Tuglase kogutud teoste värskelt ilmunud 11. köitest.
21. oktoobril esitles Rein Veidemann A. H. Tammsaare muuseumis raamatut „Arkaadia öö” (Eesti Keele Sihtasutus), mis hõlmab novelle ja lühiromaani. Esitlusel võtsid sõna autor, estofiil Jarmo Virmavirta ja muuseumi juhataja Maarja Vaino, katkendeid teosest luges Anu Lamp.
21. oktoobril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses koostöös Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega seminar „Laps kirjanduses 2”, mis keskendus Põhjamaade lastekirjandusele. Avasõnad ütles Triin Soone, ettekanded tegid Jaanika Palm, Mari Niitra, Mare Müürsepp, Ave Mattheus, Elle-Mari Talivee, Lea Reitel Høyer, Ilona Martson, Mart Kuldkepp ja Krista Kumberg. Esitleti ELK Toimetiste 5. vihikut.
21. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esinesid teatraliseeritud luulekavaga „Kõndides maailma klaaskatusel” Merca, Raivo Adlas, Talvo Pabut ja Piret Bristol.
21. oktoobril avati Tartu Linnaraamatukogus raamatukogupäevade puhul raamatunäitus „Tartu kirjastused 1940. aastatel: vabast riigist okupatsioonidesse” ja köitekunstinäitus „Kaitstud avatus”, mille aluseks on Peep Ilmeti kogumik „Sõõlatud luule”.
22. oktoobril esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski luuleplaati „Kolmel häälel” (sarjast „Kirjanike Hääled”) ja proosaraamatut „Mõtsa ja tagasi” (väljaandjaks Võro Instituut). Kõnelesid Ene-Reet Soovik, Janika Kronberg ja Jan Rahman.
22. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval „Supilinn on meie pealinn” vestles Kirjanike Liidu saalis Olev Remsu Supilinna-triloogia valmimise puhul autoriga Karl Martin Sinijärv. Musitseeris Tõun.
22. oktoobril luges Eesti Rahvusraamatukogu Austria saalis näitleja Martin Waltz Viinist katkendeid Bertha von Suttneri raamatutest ja kirjavahetusest. Üritus korraldati Austria kirjandusnädala „Austria loeb. Kohtumispaik raamatukogu” raames. Tervitussõnad ütles Austria suursaadik Eestis Renate Kobler.
23. oktoobril toimus Tartu Linnaraamatukogus kirjandusõhtu „Supilinn on meie pealinn”. Esitleti Olev Remsu Supilinna-triloogia viimase raamatu „Supilinna armastajad” II osa ning vaadati tagasi Supilinna-triloogiale tervikuna. Kõnelesid autor ja Elle-Mari Talivee. Üritus kuulus raamatukogupäevade kavasse.
23. oktoobril oli Tartu Ülikooli kohvikus „Gaudeamus” kohtumine kirjanik Krista Ojasaarega, temaga vestles Maarja Pärtna.
23. oktoobril esines Tartu Kirjanduse Majas mulgi kirjanduse õhtul Malle Kurm ülevaatega 2014. aasta mulgi luuleauhinna laureaatidest. Kõne all oli ka 10. oktoobril toimunud IX Mulgi konverents.
23. oktoobril tegi folklorist ja muusik Madis Arukask A. H. Tammsaare muuseumis ettekande „Sissevaateid eesti kultuuridesse” loengusarjast „Etüüdid kodu ja maastikega”.
23.—26. oktoobrini korraldatud Helsingi raamatumessil esitleti Indrek Hargla raamatut „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” tõlget (Apteekkari Melchior ja Piritan kuristaja, tõlkija Jouko Vanhanen), Tõnu Õnnepalu „Mandala” tõlget (Mandala, tõlkija Raija Hämäläinen) ja Maimu Bergi „Moemaja” (Muotitalo, tõlkija Sanna Immanen). Toimus Jaan Krossile pühendatud seminar. Lisaks nimetatud autoreile osalesid messil Jan Kaus, Paul-Eerik Rummo, Matti Maasikas ja programmi koordinaator Piret Saluri.
24. oktoobril Tartu Kirjanduse Majas peetud Johnny B. Isotamme mälestusõhtul kõnelesid luuletajast Hando Runnel, Janika Kronberg, Indrek Ude, Indrek Hirv ja Olev Remsu.
24. oktoobril esinesid Helin-Mari Arder ja Eeva Park A. H. Tammsaare muuseumis salongikontserdiga „Valguse teisel poolel”.
25. oktoobril esitles kirjastus „;paranoia” Tallinnas Patarei vanglas raamatut pealkirjaga „(sulgudes)”, mis koondab Aare Pilve, Erkki Luugi, Paavo Matsini, Roomet Jakapi, Mart Kanguri, Maia Tammjärve, Kadri Noormetsa, Mare Sabolotny jt. loomingut. Raamatu koostas Kim Uri.
28. oktoobril korraldati Tartu Linnaraamatukogus lastele raamatuhaldjate päev. Külas oli lastekirjanik Kadri Hinrikus, raamatu „Et head haldjad sind hoiaksid” autor.
28. oktoobril lugesid fotograaf Jyrki Komulaineni raamatu Restauration — Reconstruction esitlusel oma luulet Elo Viiding, Jan Kaus ja Jürgen Rooste.
29. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval „Lu:leGrup:” astus Kirjanike Liidu saalis Juhan Viidingu ja Jüri Üdi luule kavaga üles Lu:leGrup: koosseisus Ivi Rausi (hääl, vidinad), Laura Remmel (hääl, vidinad), Aleksandra Kremenetski (löökpillid).
29. oktoobril peeti Linnaarhiivis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Baltisaksa Kultuuri Seltsi ühine seminar, kus esines Martin Klöker ettekandega „Muß in geduld mein elend stillen” — Eine verbotene Liebe im Brief des 17. Jahrhunderts („„Pean kannatlikult oma viletsust vaigistama”. Keelatud armastus 17. sajandi kirjades”). Ettekandele järgnes Martin Klökeri 2005. aastal ilmunud monograafia Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts. Institutionen der Gelehrsamkeit und Dichten bei Gelegenheit hiljuti ilmunud eestikeelse väljaande „Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel (1600—1657)” esitlus. Lisaks autorile kommenteeris raamatut kirjandusloolane Kairit Kaur.
29. oktoobril toimus Tartu Kirjanduse Maja keldrisaalis järjekordne TarSlämm. Finaali pääsesid Hans Hendrik Alla ja Ljudmila Kazarjan. Külaliseks oli Kätlin Kaldmaa.
29. oktoobril oli Tartu Linnaraamatukogu Raekoja platsi lugemistoas noorte pop-up kirjanduskohviku avaõhtu. Räägiti James Dashneri raamatust „Labürindijooksja”. Vestlust juhtis Annika Aas.
30. oktoobril arutas Eesti Kirjanike Liidu juhatus jooksvaid küsimusi.
30. oktoobril korraldasid Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Eesti PEN Kloostri Aidas esimese õhtu sarjast KirjandusAit, teemaks „Väike inimene suures kirjanduses”. Tove Janssonist rääkis tõlkija Kadri Jaanits, Györgi Dragománi romaanist „Valge kuningas” romaani tõlkija Reet Klettenberg. Nancy Hustoni romaani „Murrangujooned” tutvustas tõlkija Triinu Tamm. Muusikalisi vahepalu esitasid pärimusmuusikud Karoliina Kreintaal ja Merike Paberits. Õhtut juhtisid Kätlin Kaldmaa ja P. I. Filimonov.
30. oktoobril oli Tartu Linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all A. S. Byatti romaan „Lumm”, kõneles õppejõud ja tõlkija Ene-Reet Soovik. Vestlust juhtis Annika Aas.
30. oktoobril korraldas Tartu Linnaraamatukogu Linnamuuseumi saalis kontserdi, kus esines ansambel Naised Köögis koosseisus Sofia Joons, Katrin Laidre, Kairi Leivo ja Kristiina Ehin. Üritus toimus raamatukogupäevade raames.
30. oktoobril oli Tallinna Keskraamatukogus Boris Baljasnõi loeng tõlkimisest.
30. oktoobril toimus Tallinnas Sotsiaalkeskuses Ülase 12 kirjandusõhtu „Viimane neljapäev”, kus oma loomingut esitasid Igor Kotjuh, Steven Vihalem, May B jpt.
31. oktoobril toimus Soome Instituudis Tallinnas seminar lastekirjanduse tõlkimise teemal. Helle-Iris Michelson rääkis Asterixi-sarja raamatute ja Ilona Martson vene lastekirjanduse tõlkimisest. Esitleti Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamatu „Tõlkija hääl” teist numbrit.
Õnnitleme!
4. november — Helle-Iris Michelson 85
13. november — Tiit Tarlap 60
Estica
Literaturwerkstatt Berlin,i loodud ja koordineeritud rahvusvahelises ning 42 riigi kirjandusorganisatsioonide ühistöö varal täienevas kaasaegse luule portaalis http://www.lyrikline.org saab 17. oktoobrist kuulata ja lugeda juba 1000 luuletaja loomingut. Neist 11 on eesti autorid — Elo Viiding, Maarja Kangro, Jürgen Rooste, Birk Rohelend, Kaur Riismaa, Indrek Mesikepp, Maria Lee, Asko Künnap, Hasso Krull, Veronika Kivisilla ja Igor Kotjuh. Luuletused on linti lugenud autorid ise ning originaalkeeles luuletekstide mõistmiseks on iga luuletus varustatud võimalikult paljude tõlgetega. Portaal võimaldab poeeti kuulata, lugeda ja tõlke kaudu sõnumit mõista, nautida ühe teksti tõlkeid mitmesse keelde, avastada enda jaoks uusi autoreid, otsida luuletusi riigi, keele või märksõna kaudu.
Lyrikline’i partner Eestis on Eesti Kirjanduse Teabekeskus.
