Prima Vista 2015

Marja Unt

 

 

6.—9. maini toimus kaheteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, mis viimaseks päevaks laienes traditsiooniliselt ka partnerlinna, seekord Põlvasse. Tänavuse festivali alapealkirjaks oli „Metsik sõna”, nii sündmuste kui ka esinejate kaudu hõlmas see kahte põhiteemat — sõnavabadust ning kirjasõna suhet loodusega. Festivali patrooniks oli tänavu Valdur Mikita.

Nagu mõnda aega on tavaks olnud, said festivalisündmused hoo sisse juba nädala alguses — 4. mail korraldati Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis Prima Vista ning tänavu kirjandusfestivaliga paralleelselt toimunud autorilaulufestivali Mailaul ühine tutvustuspäev, kus kõneldi mõlema festivali programmist ning ühtlasi anti põhjalik ülevaade Tartu plaanidest seoses kandideerimisega UNESCO kirjanduslinnaks. Samal õhtul viis Luulelodi huvilised Emajõele nautima luulet ja kevadööd. 5. mail oli publiku ees esimene tänavune väliskülaline, saksa kirjanik David Wagner. Lisaks toimus Tartu Kirjanduse Majas kirjanduslike teisipäevade raames festivali puhul lausa kaks sündmust — Mall Hiiemäe ja Veljo Runneli loeng „Lindude laul mind äratas üles” ning tõlkimise-teemaline vestlusring Värske Õhtu sarjas.

  1. mail avati Prima Vista põhipro­gramm pidulikult Tartu Loodusmaja pargis, kus kõlasid nii kõned kui ka muusikapalad. Samal päeval leidis aset mitu väga eriilmelist sündmust väliskülaliste osalusel, õige mitu neist olid pühendatud muusikale — Juku-Kalle Raid vestles muusikakriitiku ja ajakirjaniku Artemi Troitskiga rock-muusikast ning briti kultuuriloolane, muusik ja helilooja Sarah Angliss pidas loengu „Mees, kes ostis kaja”, ka andis ta hilisõhtul kontserdi, luues koos Stephen Hiscockiga helitausta Briti Filmiinstituudist pärinevate gooti ja ulmeliste lühifilmide programmile. Samal päeval esitleti Tartu Linnaraamatukogus autori osavõtul leedu kirjaniku Alvydas Šlepikase romaani „Minu nimi on Marytė” eestikeelset tõlget ning Ülikooli Raamatukogu konverentsisaali kogunes suur hulk huvilisi kuulama Artemi Troitski ja Andrei Makarevitši vestlust „Vabadus kunstis ja kunst olla vaba”. Avapäeva programm hõlmas lisaks väliskülalistele muudki põnevat, sealhulgas Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud vestlusõhtu „Minu maastikud: kohti endas ja ümbruses” Mehis Heinsaare, Valdur Mikita, Jüri Metssalu ja Kadri Tüüri osalusel ning hiliste öötundideni kestnud utoopiate ette­lugemise Janika Pälli eestvõttel.

Teine festivalipäev algas traditsiooniliselt Pargiraamatukogu ja Prima Vista raamatulaada avamisega. Pargiraamatukogus sai ühtlasi alguse ka lasteprogramm ning Tartu Linnaraamatukogu harukogudes korraldati neljapäeval ja reedel juba tavaks kujunenud ettevõtmine, noortele mõeldud „Elav raamatukogu”. Raamatulaadal ja mitmel pool mujal oli neljapäeval ja reedel rohkesti raamatuesitlusi. Neljapäeva hommik sisaldas rohkem akadeemilises laadis sündmusi — Timo Maran pidas loengu eesti looduskirjandusest ning hispaania keele ja kultuuri huvilistel oli võimalus kuulata kirjanik Jenaro Talensi loengut hispaania tõlke­loost. Mitmekesist kava pakkus sel päeval ka Tartu Loodusmaja, kus sai veeta metsamuinasjuttudele pühendatud õhtupooliku Risto Järvega, toimus loodusõhtu „Metsik pilt” ja näidati Eduard Uspenski multifilmide programmi. Esi­nesid ka väliskülalised: Tartu Linna­raamatukogus kohtus lastega Eduard Uspenski, Andrei Makarevitš pidas Tartu Ülikoolis avaliku loengu „Mis on ilu?”, TÜ Raamatukogus vestles Jan Kausiga soomerootsi kirjanik Kjell Westö ning Tampere Majas kohtus huvilistega ungari kirjanik Centauri. Õhtupoolikut ilmestasid ka „Vanemuise” noorte näitlejate luulekava „Olla luuletaja. Olla inimene” Pargiraamatukogus ning noorte autorite õhtu „Prima Vista noortekas” kohvikus „Arhiiv”, kus pärast noorteõhtut leidis aset ka luulevõistluse Tarslämm finaal.

Reedesse jagus taas mitme väliskülalise esinemisi — Tartu Kirjanduse Majas usutles TÜ kirjanduse magistrant Kaisa Ling hispaania kirjanikku Jenaro Talensit, Tartu Ülikoolis pidas seminari Eduard Uspenski ning Loodusmajas vestles Lauri Sommeriga rootsi kirjanik Thomas Bannerhed. Programm hõlmas sel päeval väga erinevaid sündmusi — leidis aset Kadri Tüüri ja Ene-Reet Sooviku seminar „Biosemiootiline kriitika”, TÜ Raamatukogus avati Otto Dixi näitused „Kriitiline graafika” ja „Sõda” ning toimus heategevusliku projekti „Raamat kirjutab inimese” osavõtjate tänamine. Õhtupoolikul paelus publikut Pargiraamatukogu traditsiooniline kontsert „Kirjanikud muusikas”, mis seekord oli keskendunud Lõuna-Eestile. Contra juhitud õhtu jooksul astusid üles Jan Rahman, Aapo Ilves, Kristel Mägedi, Merca & Jääknähud, setu meestelaulukoor Liinatsuraq ning Marju Varblane. Pargiraamatukogus oli samal õhtul ka vabaõhukino, kus näidati Katrin ja Andres Maimiku mängufilmi „Kirsitubakas” („Kuukulgur Film”, 2014). Mitmekesiselt möödus õhtu Tartu Kirjanduse Majas: „Arhiivis” oli ajakirja „Ninniku” tõlkeluuleõhtu „Suur küüslauk”, ülakorruse saalis aga Raadio Ööülikooli avaliku salvestusena patrooni õhtu — Valdur Mikita vestlus Jaanus Harroga teemal „Mis inimesel arus on”. Järgnes muusikaõhtu „Ööülikooli unenägu: Jaak Johansoni mäluketas”.

Festivali viimane päev pakkus pro­grammi paralleelselt nii Tartus kui ka seekordses partnerlinnas Põlvas.

Tartus toimusid mitmed traditsiooniks kujunenud sündmused nagu raamatuoksjon ja Ulakassi arvustuste võistluse võitjate autasustamine. Linnaraamatukogus oli huvilistel võimalik kohtuda poola autori Witold Szablowskiga ning heita pilk tema raamatusse „Mõrtsukas aprikooside linnast. Reportaažid Türgist”. Tartu Kirjanduse Majas esitleti Max Harnooni luulekogu „Mustvalge” faksiimilevälja­annet ja ilmumata jäänud algversiooni Peeter Lauritsa illustratsioonidega. Botaanikaaias toimus kirjastuse „;paranoia” raamatuesitlus-helikontsert külalisesineja AGF-i osalusel. „Arhiivis” korraldati Prima Vistale pühendatud kirjandus- ja filmiviktoriin. Tartus lõpetati festival Prima Vista ja Mailaulu ühisprogrammiga Vilde lokaalis ja tervisekohvikus. See algas inglise luuletajate Bob Beagrie ja Andy Willoughby luuleraamatu „Sampo. Teel kaugemale põhja” eestikeelse tõlke esitlusega ning jätkus kontserdiga, kus astusid üles Maarja Pärtna ja Riho Kall, ansambel Naised Köögis ning Andres Roots ja Andres Mikk.

Prima Vista Põlva-päevast võtsid osa nii festivali patroon Valdur Mikita kui ka leedu kirjanik Alvydas Šlepikas; oma luulet luges Anne Parangel, võrokeelseid laule esitasid Aapo Ilves, Jan Rahman ja Marju Varblane, muusika- ja luulekavaga astusid üles Maarja Pärtna ja Riho Kall. Jakob Hurda tiigil korraldati häppening, Põlva Keskraamatukogus sai vaadata Jüri Variku loodusfotonäitust „Kauneid paiku Põlva­maalt” ja raamatunäitust „Roheline olla on moes” ning toimus ka kirjastuste „Atlex” ja „Petrone Print” raamatumüük.

Ajapikku on Prima Vista juurde ja ümber kujunenud suur koostööpartnerite võrgustik, programmi panustavad paljud asutused, seltsid, ühendused ja ka entusiastid ning mõnel puhul saab rääkida lausa terviklikest alaprogrammidest, mida tänavu pakkusid näiteks Tartu Elektriteater ning Anna Haava 7a kogukond, samuti rikastasid Prima Vistat tänavu festivalipäevadel toimunud Tartu Uue Teatri etendused ning autorilaulu festival Mailaul. Prima Vista püüd otsida uusi keskkondi, viise ja võimalusi loojate ja tekstide sidumiseks festivalisündmustega leidis seekord väljenduse ka ühes täiesti uues ja üsna metsikus ettevõtmises: koostöös Palupõhja looduskooli ja Tartu Loodusmajaga viidi rühm kirjanikke — nii kohalikke kui ka külalisi — Eestimaa iseloomulikule perifeersele maastikule ehk rappa. Ühe ööpäeva jooksul matkati rabarajal, kuulati lugusid Alam-Pedja looduskaitsealal asuva Palupõhja loodus- ja kultuuriloost ning tehti varahommikune linnulauluretk. Retkest inspireeritud tekste saab lugeda festivali kodulehelt: http://kirjandusfestival.tartu.ee/rabaretk.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood