Kroonikat

1. märtsi kirjanduslikul teisipäeval „Seitsme maa ja mere taga” rääkisid Tartu Kirjanduse Maja kohvikus „Arhiiv” muinasjutte ja muinasjuttudest Peeter Krosmann, Ahto Külvet ja Siim Angerpikk oma lastega. Õhtut juhtis Villem Varik.

2. märtsil, Friedebert Tuglase 130. sünniaastapäeval, kuulutati Nõmmel Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas 45. korda välja Friedebert Tuglase novelli­auhinna võitjad. Auhinna pälvisid Maimu Berg novelliga „Awakenings” („Looming” 2015, nr 8) ja Jüri Kolk novelliga „Sünnimärk” („Looming” 2015, nr 10). Žüriisse kuulusid Karl Martin Sinijärv (esimees), Kai Aareleid, Piret Bristol, Cornelius Hassel­blatt ja Livia Viitol. Teemal „Friedebert Tuglas ja Karl Ast-Rumor 130 — ühist teekaasluses ja lahknevust saatustes” kõneles Janika Kronberg.

2. märtsil avati Tartu linnaraamatukogu Annelinna raamatukogus näitus „Eesti kirjanike eksliibrised”.

2. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Parimad tõlked 2015” esinesid Kirjanike Liidu saalis Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominendid Lauri Eesmaa, Krista Kaer, Maarja Kangro, Kalle Kasemaa, Triin Tael, Daniele Monticelli ja Hannu Oittinen. Õhtut juhtis Kersti Unt.

5. ja 19. märtsil korraldati Tartu Kirjanduse Majas kirjandusviktoriin.

8. märtsi kirjanduslikul teisipäeval astusid Tartu Kirjanduse Majas publiku ette Kultuurkapitali kirjandusauhindade nominendid Kaur Riismaa, Paavo Matsin, Veronika Kivisilla, Mart Kivastik, Armin Kõomägi, Olavi Ruitlane, Doris Kareva, Lauri Sommer ja Vahur Afanasjev. Õhtut juhtis Pille-Riin Larm.

8. märtsil oli „Kloostri Aidas” järjekordne KirjandusAida õhtu, seekord teemal „Meestest ja raamatutest”. Michel Houellebecqi loomingust vestlesid tõlkija Triinu Tamm ja P. I. Filimonov, Christian Krachti romaanist „Impeerium” Peeter Helme ja Kätlin Kaldmaa. Krista Kaer ja Kai Aareleid kõnelesid rahvusvahelise raamatuturunduse trikkidest. Katkendeid raamatutest luges Maria Lee Liivak ja muusikat tegi Kaspar Uljas. Kirjanduskohvikuid korraldab Eesti PEN.

9. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Nominentide lend” astusid Kirjanike Liidu saalis üles Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhindade nominendid Paavo Matsin, Armin Kõomägi, Vahur Afanasjev, Veronika Kivisilla, Kaur Riismaa, Doris Kareva ja Mart Kivastik. Õhtut juhtis Kaupo Meiel.

10.—13. märtsini toimus Stockholmis ülemaailmne eesti keele õpetajate ja koolijuhtide kohtumine, mille raames viidi läbi emakeelepäeva konverents. Eestist olid kõnelema kutsutud Valdur Mikita, Kristiina Kass, Kätlin Kaldmaa, Martin Ehala, Mart Rannut ja Rainer Kuuba.

11. märtsil esitleti Tartu Kirjanduse Majas Tiit Hennoste monograafiat „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I” sarjast „Heuremata” (Tartu Ülikooli Kirjastus).

11. märtsil korraldasid Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon ja kirjastus „Varrak” draamateatri maalisaalis Fjodor Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid” uue tõlke I osa esitluse (tõlkija Virve Krimm) ja sellele pühendatud teemaseminari, kus ettekandega „Tõlgete vananemisest „Vendade Karamazovite” tõlkimise ja tõlgendamise taustal” esines Peeter Torop. Järgnes Anne Lange ja Hendrik Toompere vestlus.

12. märtsil avati Tartu linnaraamatukogus raamatunäitus „Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadele kandideerivad teosed Eesti Rahva Muuseumi töötajate kommentaaridega”.

14. märtsil anti restoranis „Gloria” üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad 2015. aastal ilmunud teoste eest. Proosaauhinna pälvis Paavo Matsin teosega „Gogoli disko”. Teised nominendid: Mart Kivastik, „Autoportree naise ja hobusega”; Armin Kõomägi, „Lui Vutoon”; Rein Raud, „Täiusliku lause surm”; Kaur Riismaa, „Pimeda mehe aiad” ja „Pühamägi”; Olavi Ruitlane, „Vee peal”. Luule alal sai auhinna Vahur Afanasjev koguga „Tünsamäe tigu”. Nominendid: Doris Kareva, „Perekonnaalbum”; Veronika Kivisilla, „Cantus firmus”; Lauri Sommer, „Kunagi”; Triin Soomets, „Hulgakesed”; Mats Traat „Alalütlev”. Esseistika auhind läks Anne Langele teose eest „Tõlkimine omas ajas”. Nominendid: Jaanus Adamson, „Freudi häda”; Toomas Haug, „Tagasi Troojamäele”; Leo Luks, „Nihilism ja kirjandus”; Valdur Mikita, „Lindvistika”; Kristi Salve, „Üleaedsed”. Näitekirjanduse aastaauhind anti Urmas Lennukile näidendi „Ükskord Eestimaal” eest. Nominendid: Eero Epner, Tarmo Jüristo, Aare Pilv, „Savisaar”; Eero Epner, Hendrik Kaljujärv, Kaarel Oja, Jaak Prints, „Kodumaa karjed”; Jaan Kaplinski, „Neljakuningapäev”; Tiina Laanem, „Estonian hikikomori” ja „Pildilt kukkujad”; Urmas Vadi, „Head tüdrukud lähevad taevasse (teised vaatavad ise kuidas saavad)”. Vabaauhinna pälvis Margus Ott teostega „Vägi” ja „Filosoofilised esseed”. Nominendid: Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop, „Heinrich Stahli tekstide sõnastik”; Cornelius Hasselblatt, „Eemalt vaadates”; Andrei Ivanov, „Kuutõbise pihtimus” ja „Rasmus Hanseni kirjutus­kera”; Peeter Sauter, „Lapsepõlvelõhn”; Tõnis Vilu „Igavene kevad”. Žüriisse kuulusid Carolina Pihelgas (esimees), Reet Auksmann, Jan Kaus, Kaupo Meiel ja Rein Veidemann. Kategoorias ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde pälvis auhinna Lauri Eesmaa, kes tõlkis ungari keelest Péter Nádasi teose „Mälestuste raamat”. Nominendid: Krista Kaer — John Banville, „Surilina” ja Angela Carter, „Verine kamber”; Maarja Kangro — „Giacomo Leopardi valitud teosed” ja Hans Magnus Enzensberger, „Titanicu põhja­minek”; Kalle Kasemaa — „Kuningate ülevus: Etioopia rahvuseepos”, Mag­deburgi Mechthild, „Jumaluse voogav valgus”, Meister Eckhart, „Eristamise kõned”, Iradž Pezeškadi, „Minu onu Napoleon” ja Mišnatraktaat Sabat (Šabbat); Jüri Ojamaa — Vladimir Voinovitš, „Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused” II ja III kd; Triin Tael — Tan Twan Eng, „Õhtuste udude aed”. Kategoorias ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde sai auhinna Hannu Oittinen Tiit Aleksejevi romaani „Kindel linn”, Rein Raua romaani „Rekonstruktsioon” ja Asko Künnapi luulekogu „Su ööd on loetud” tõlgete eest soome keelde. Nominendid: Adam Cullen — Mihkel Muti romaani „Kooparahvas läheb ajalukku” tõlge inglise keelde; Maima Grīnberga — Jaan Unduski novellikogu, Meelis Friedenthali romaani „Mesilased” ning Indrek Hargla ja Aino Perviku loomingu tõlked läti keelde; Birgita Bonde Hansen — Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu” ja Rein Raua romaani „Rekonstruktsioon” tõlked taani keelde; Daniele Monticelli — Meelis Friedenthali romaani „Mesilased” ja Piret Raua lasteraamatu „Printsess Luluu ja härra Kere” tõlked itaalia keelde. Tõlkekirjanduse žüriisse kuulusid Kersti Unt (esimees), Piret Saluri ja Triinu Pakk. Lastekirjanduse žürii koosseisus Krista Kumberg (esimees), Eva Koff ja Margus Konnula valis aastaauhinna laureaadiks Piret Raua teosega „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist”. Nominendid: Andrus Kivirähk, „Oskar ja asjad”; Kairi Look, „Piia Präänik kolib sisse”; Aino Pervik, „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid”; Juhani Püttsepp, „Gibraltari laevakoerte ühing”; Kertu Sillaste, „Ei ole nii!”. Artikliauhinna pälvisid Vello Paatsi ja Kristi Paatsi artikli eest „Jaan Jõgever tsensori ja inimesena” („Akadeemia” 2015, nr 12 ja 2016, nr 1). Nominendid: Irina Belobrovtseva, Aurika Meimre, „Kirjutamine kui püsikestev peeglistaadium. Tallinna prosaist Andrei Ivanov” („Keel ja Kirjandus” 2015, nr 1); Hasso Krull, „Varemed ei põle. Ene Mihkelsoni varane fragmentaarsus” („Looming” 2015, nr 2) ja „Aristokraat, proletaarlane, eremiit. Kolm poeetilist hoiakut” („Vikerkaar” 2015, nr 12); Anne Lange, „Milton Eestis, 1895” (rmt-s: Anne Lange, „Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut Eesti tõlkeloost”); Arne Merilai, „Tammsaare aga-ometi” („Keel ja Kirjandus” 2015, nr 5); Kristi Viiding, „Noor Brockmann luuletamisest” („Keel ja Kirjandus” 2015, nr 11). Žüriisse kuulusid Toomas Haug (esimees), Marju Lepajõe ja Kristiina Ross. Venekeelse autori kirjandusauhinna said Andrei Ivanov romaani „Исповедь лунатика” / „Kuutõbise pihtimus” eest ja Nil Nerlin teose „Лунный круг: [семь романов]” / „Kuu ring: seitse romaani” eest. Nominendid: Jelena Skulskaja, „Не стой под небом” / „Ära seisa taeva all”; P. I. Filimonov, „Пела, пока всё не закончилось” / „Ta laulis, kuni kõik ära lõppes”; Gohar Markosjan-Käsper, „Париж был так прекрасен…” / „Pariis oli nii kaunis”. Žüriisse kuulusid Nadežda Geryak (esimees), Tanja Muravskaja ja Natalia Tšuikina.

14. märtsil tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis Kristjan Jaak Petersoni 215. sünniaastapäeva. Eesti Kultuuri­loolises Arhiivis tutvustati Kristjan Jaak Petersoni päevaraamatut ja tema teisi säilinud käsikirju. Emakeelepäeva tähistamine algas muuseumi direktori Urmas Sutropi sõnavõtuga. Maarja Hollo kuulutas välja koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga korraldatava käsikirjade võistluse „Keelest meeleni”. Jüri Kolgile anti üle Gustav Suitsu luulepreemia luulekogu „Mee lakkumine ei ole meelakkumine” eest. Sõna sai žürii liige Berk Vaher. Muusikat tegi Riho Kall.

14. märtsil esines Jaan Malin, esinejanimega Luulur, Toila gümnaasiumis.

15. märtsi kirjandusliku teisipäeva raames toimus Tartu Kirjanduse Maja kohvikus „Arhiiv” Ain Kaalepi õhtu. Maria-Kristiina Lotman kõneles teemal „Värsistruktuur tõlkepeeglis: Ain Kaalepi luuletõlgetest”. Kaalepi tõlkeid ja luuletusi lugesid Rauno Alliksaar, Eelika Laane, Joosep Susi ja Jaan Malin.

16. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „Sihtkohting” esitles Silvia Urgas Kirjanike Liidu saalis oma debüütluulekogu „Siht/koht”. Üles astus ka Berit Kaschan, järgnes vestlusring Eesti PEN-klubi presidendi Kätlin Kaldmaa juhtimisel.

16. märtsil tutvustas Krista Ojasaar Tallinna keskraamatukogus uudiskirjandust.

17. märtsil Niguliste muuseumis toimunud kontserdil „Olemise kõla” esinesid Doris Kareva (sõna), Robert Jürjendal (kitarr) ja Liis Viira (harf).

17. märtsil korraldati Tartu Kirjanduse Maja „Arhiivis” luule võistulugemine TarSlämm, finaali pääsesid Jane Tiidelepp ja Triin Sepp. Eriesinejana astus üles Luulur.

18. märtsil arutas Eesti Kirjanike Liidu juhatus jooksvaid küsimusi ja võttis loomeliitu vastu Mart Kanguri, Peep Ehasalu, Ljudmila Gluškovskaja ja Mikk Sarve.

18. märtsil toimus Tartu vaksalis kirjanduslik elamusüritus „Mäluvärskendaja”. Oma luulet esitasid peamiselt noored autorid.

21. märtsil tähistati Tallinna keskraamatukogus luulemaratoniga rahvusvahelist luulepäeva. Esinesid Aidi Vallik, Contra, Triin Soomets, Tuuli Velling ja Toivo Värbu. Noorte luuletajate maratonil lugesid oma loomingut PRTKR, Merily Porovart ja Tauri Pai. Võõrkeelse kirjanduse osakonnas esitasid luulet Aleksandr Hobotov, Evelina Vedom, Viktoria Ladõnskaja, Artur Aukon, Tatjana Kosminina jt. Maratoni juhtis P. I. Filimonov.

21. märtsil esitles kirjastus „Fantaasia” Tartu linnaraamatukogus Eesti Kirjanike Liidu 2015. a romaanivõistlusel äramärgitud teoseid, nendeks olid Mairi Lauriku „Süsteem” ja Mann Loperi „Kellest luuakse laule”.

22. märtsi kirjandusliku teisipäeva raames toimus Tartu Kirjanduse Maja kohvikus „Arhiiv” „Värske Õhtu”. Jagati ajakirja „Värske Rõhk” aastapreemiaid 2015. aasta parimate kaastööde eest ja esitleti 45. ajakirjanumbrit. Sõna said laureaadid Hanneleele Kaldmaa (luule), Brita Melts (kriitika), Mirt Vissak (proosa) ja Kristjan Haljak (vabaauhind tõlgete eest), veel esinesid Sirel Heinloo, Mihkel Seeder, Gleb Drõgin, Ann Viisileht ja Juhan Hellerma.

22. märtsil avati Tartu linnaraamatukogus Samuel Golombi filateeliakogu tutvustavad näitused „Pillid postmarkidel, ümbrikutel ja postkaartidel” ning „Eesti kirjanikud filateelias”.

23. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval anti Kirjanike Liidu saalis üle aasta reisiraamatu ja aasta kõige vägevama seikluse auhinnad. Neist esimese pälvisid Kariina Tšursin ja Margus Soodla raamatuga „Ühel teljel ümber planeedi”, teise Tarmo Tamming. Õhtut juhtis Tiit Pruuli, muusikat tegi Jalmar Vabarna.

23. märtsil kuulutas Eesti Kirjanike Liit A. H. Tammsaare muuseumis välja romaanivõistluse.

24. märtsil esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu linnaraamatukogus Liis Paltsmari raamatut „Minu Costa Rica. Tohtrielu troopikas”.

29. märtsi kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas vestlesid Valdur Mikita ja Mathura. Loeti katkendeid Nigeeria kirjaniku Amos Tutuola raamatust „Palmiveinijoodik”.

29. märtsil toimus Tartu linnaraamatukogu Tammelinna raamatukogus kirjandus- ja muusikaõhtu „Mind oli kaks”. Oma loomingut tutvustas kirjanik ja muusik Heiki Vilep, kitarril musitseeris ja laulis Alar Salurand.

30. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval „TÜHI saal III” korraldas Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituut (TÜHI) mõttevahetuse teemal „Kuri sõna”. Arutlusringis osalesid Mall Hellam, Tõnis Kahu, Maarja Kangro, Daniele Monticelli ja Anna Verschik. Vestlust juhtis Tõnu Viik. Oma luulet lugesid Sveta Grigorjeva, Maarja Kangro ja Jürgen Rooste.

30. märtsil anti Tallinna keskraamatukogus Ilmar Tomuskile raamatu „Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi” eest Järje Hoidja auhind. Auhinna pälvib möödunud aasta loetuim eesti laste- või noorteraamat.

30. märtsil korraldas Tartu linnaraamatukogu TÜ loodusmuuseumi geoloogia õppeklassis noorte pop-up-kirjanduskohviku, kus vesteldi Olavi Ruitlase raamatust „Vee peal”.

31. märtsil esitles Mehis Heinsaar Tartu Kirjanduse Majas oma uut raamatut „Unistuste tappev kasvamine”.

31. märtsil oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all jaapani kirjaniku Kōbō Abe romaan „Luitenaine” ja külas oli TÜ maailmakirjanduse doktorant Kairi Jets.

Õnnitleme!

11. aprill — Katrin Väli 60

19. aprill — Priit Aimla 75

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood