Kroonikat

 

 

1., 8., 15., 22. ja 29. aprillil toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis raamatupoe „Utoopia” eestvõttel kirjandusviktoriin.

 

  1. aprillil olid Tartu linnaraamatukogu Tammelinna harukogus külas raamatu „Ühel teljel ümber planeedi” autorid Kariina Tšursin-Sootla ja Margus Sootla, kes rändasid kolm aastat kahekesi ühel mootorrattal ümber maakera.

 

  1. aprillil korraldati kirjandusliku teisipäeva raames Tartu Kirjanduse Majas „Utoopia” raamatupoes utoopiline salong „Tartu tüübid”, näidati ka Haralds Elcerise lühifilmi „Matti Miliuse meeletu manifest” (1988). Kõnelesid Rauno Alliksaar ja Siim Lill.

 

  1. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Mutant ja päike” kandis samanimelise luulekava Kirjanike Liidu saalis ette Ivar Sild, kes esitles ka oma luulekogusid „Mutant kuurinurgas” ja „Näita mulle päikest”.

 

  1. aprillil tähistati Põltsamaal Henn-Kaarel Hellati 85. sünnipäeva.

 

  1. aprillil kohtus Tartu linnaraamatukogu kirjandusõhtul lugejatega kirjanik ja tõlkija Kai Aareleid, temaga ajas juttu Eve Pormeister.

 

  1. aprillil oli Tartu linnaraamatukogus külas lastekirjanik Hilli Rand.

 

  1. aprillil Tartu linnaraamatukogus toimunud teemaõhtul „Kreeka: teekond Osmanite impeeriumist Euroopa Liitu” tutvustas teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa Kreeka uuemat ajalugu ja oma tõlkeid uuskreeka keelest.

 

6.—8. aprillini toimus Eesti rahvusraamatukogus Tallinna raamatumess, mille peateemaks oli ajalugu. Messi avas kirjandusfoorum „Kui lugeda on raske…”, mis keskendus vaegnägijate lugemisvõimalustele Eestis. Vikerraadio kultuurisaate „Vasar” avalikul salvestusel kõnelesid Maarja Vaino ja Paavo Matsin. Krista Kaer ja Tauno Vahter viisid läbi õpitoa. Kätlin Kaldmaa rääkis Jeanette Wintersoni, Paula Hawkinsi ja Peter Wohllebeni loomingust. Uusi raama­tuid tutvustasid David Vseviov, Vladimir Sergejev, Anu Kannike, Ester Bardone, Dagmar Lamp, Inese Zandere, Milvi Martina Piir jt. Meenutati lastekirjanik Henno Käod. Eesti Lastekirjanduse Keskus viis läbi üleriigilise õpilaste kirjandusmängu finaali. Lugejatega kohtus saksa kirjanik Norman Ohler.

 

  1. aprillil tuli Kirjanike Liidu saalis kokku Eesti Kirjanike Liidu üldkogu. Kinnitati eestseisuse ja juhatuse 2016. aasta tegevusaruanne, 2016. aasta majandusaruanne ja 2017. aasta eelarve. Vabal foorumil võtsid sõna Tiit Aleksejev, Ilona Martson, Jaan Malin, Arvo Valton ja (:)kivisildnik.

 

  1. aprillil esitasid Ivi Rausi, Roomet Jakapi ja Luulur Stockholmis vokaalimprovisatsioone.

 

  1. aprillil jagasid laste- ja noortekultuuri aastale mõeldes Tartu linnaraamatukogus lugemissoovitusi kirjanik Aidi Vallik ja noor autor Hanneleele Kaldmaa.

 

  1. aprillil korraldati Tartu Kirjanduse Maja saalis Jaan Kaplinski autoriõhtu, kus vaatluse all oli tema venekeelne luule. Luuletajat küsitles Igor Kotjuh, tõlkeid esitasid Katrin Väli ja Aare Pilv.

 

  1. aprillil oli Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusliku teisipäeva raames kirjanduslik-muusikaline õhtu „Topofon”. Sven Vabar küsitles helieksperimentaatoreid Frans de Waardi (alias Modelbau, Holland) ja Sindre Bjergat (Norra), kes esinesid ka ühisprojektiga „Tech Riders”; samuti astusid üles Martiini Teekann ja Juka Käärmann.
  2. aprillil esinesid Indrek Koff, Jan Kaus ja Jaan Malin Valga keskraamatukogus ja Tartus „Luule kodu-salongis nr 5” ning 12. aprillil Tallinnas raamatupoes „Puänt”, kus tegi kaasa ka Esa Hirvonen Soomest.

 

  1. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Kirjanik ja raha” vestlesid ja lugesid enda välja antud raamatuist luulet Maarja Kangro, Kalju Kruusa ja Mathura.

 

  1. aprillil oli Tartu linnaraamatukogus 19. algupärase laste- ja noortekirjanduse päev „Aja lugu ning õnnelik lapsepõlv”. Kirjanduspäeval kõnelesid Jaanika Palm, Krista Kumberg, Indrek Koff, Ave Mat­theus, Mari Niitra, Kai Karell-Narrusk, Andrus Org, Triin Lees ja Mai Põldaas.

 

  1. aprillil korraldasid Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Eesti PEN Tallinnas kohvikus „Wabadus” kirjanduskohviku kriminaalkirjandusest. Norra kirjaniku Jo Nesbø loomingut tutvustas P. I. Filimonov, keda küsitles Saskia Lillepuu. Rootsi kirjanikust Mari Junstedtist rääkis tõlkija Kadri Papp, kellega vestles Kai Aareleid. Katkendeid raama­tuist luges Maria Lee. Muusikat tegi Velle Tamme.

 

  1. aprillil Tartu Kirjanike Majas toimunud TarSlämmi võitsid Rauno Alliksaar ja Neeme Kahusk.

 

  1. aprillil toimus Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” esimene lastehommik, külas oli Juhani Püttsepp.

 

  1. aprilli kirjanduslikul teisipäeval tegi Eesti Kirjanduse Selts kokkuvõtte 2016. aastast. Ettekandega esinesid Sven Karja („Võitlus rindejooneta. Eesti uudisnäidend 2016”), Indrek Ojam („Eesti proosa 2016: Ajaloo tekitamine”), Jaanika Palm („Risti-rästi läbi mulluse lastekirjandusaasta”), Doris Kareva („Olla kõigile see, mis neil puudu”) ja Hanna Linda Korp („Me proosaline luulekriitika”).
  2. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Natuke oodata” esinesid Kirjanike Liidu saalis Maria Koff ja Henri Zibo.

 

  1. aprillil esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu linnaraamatukogus Käty Gavriilidise raamatut „Minu Küpros. Põsemusid ja päike”.

 

  1. aprillil esinesid Tartus „Luule kodu-salongis nr 6” Carolina Pihelgas ja Helen Läks.

 

19.—23. aprillini esinesid Sirel Heinloo ja Jaan Malin Mannheimis ning Heidelbergis.

 

  1. aprillil kõneles Livia Viitol Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Marie Underi ja Eduard Vilde sõprusest.

 

  1. aprillil kuulutati Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus välja tänavune Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) laureaat. Auhinna võitis Reeli Reinaus raamatuga „Kuidas mu isa endale uue naise sai” („Tänapäev”). Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga.

 

  1. aprillil anti Prima Vista eelüritusel kirjandusauhind „Esimene samm” Berit Petolaile ajakirja „Looming” 2016. aasta detsembrinumbris ilmunud luuletuste eest.

 

  1. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitleti Tartu Kirjanduse Majas Ene Mihkelsoni valikkogu „Kõik redelid on tagur­pidi”. Autoriga vestles Hasso Krull.

 

  1. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Miks ma loen luulet?” esinesid Kirjanike Liidu saalis TÜHI õppejõud ja vilistlased Joonas Hellerma, Anna Ver­schik, Valner Valme, Veronika Kivisilla, Tarmo Jüristo, Maarja Vaino, Grigori Utgof ja Aigi Heero. Õhtut juhtis Piret Viires.

 

  1. aprillil esitles kirjastus „Ilmamaa” Tartu Kirjanduse Majas Aleksander Suumani 90. sünniaastapäevaks ilmunud koondkogu „Et valgusest vestelda”; Suumani salme esitasid koostaja Tõnu Õnnepalu ja Pääru Oja.

 

  1. aprillil räägiti Tartu linnaraamatukogu korraldatud noorte pop-up-kirjanduskohvikus Indrek Hargla raama­tust „French ja Koulu”. Vestlust juhtis Irina Möldre.

 

  1. aprillil tähistati Nõmmel Tuglase majas ajakirja „Looming” 94. aastapäeva ja anti üle preemiad parimate 2016. aastal ilmunud kaastööde autoritele. Tunnustuse pälvisid Indrek Koff luuletustega (nr 3), Maimu Berg novellidega „Hitler Mustjalas” (nr 2) ja „Hauptwachtmeister Ludwiki järglased” (nr 5), Mihkel Mutt artikliga „Kuidas vältida meeleheidet” (nr 3), Sven Kullerkupp raamatukatkendiga „Piano pianissimo” (nr 4) ja Aare Pilv arvustusega „Pretensioonitu puudutus” (nr 10); „Loomingu Raamatukogu” preemia sai Toomas Kall Alexander Genise raamatu „Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra” tõlke eest (LR 2—5).Kõnega esinesid Tiit Aleksejev ning Janika Kronberg.

 

  1. aprillil oli Tartu linnaraamatukogu kirjanduskohvikus vaatluse all Donna Tartti romaan „Ohakalind”, mis võitis 2014. aastal Pulitzeri preemia. Külas oli kirjanduskriitik Johanna Ross, vestlust juhtis Tiina Sulg.

 

  1. aprillil arutas Eesti Kirjanike Liidu eestseisus jooksvaid küsimusi ja võttis loomeliitu Marju Lepajõe, Juhan Voolaiu ja Mairi Lauriku.

 

  1. aprillil toimus Tartu linnaraamatukogu eestvedamisel kevadiste tudengipäevade raames kirjanduslik retk Supilinnas salaselts RAMPSU jälgedes. Jalutuskäigul mööda Mika Keräneni raamatutes kirjeldatud paiku viisid kirjanduse ja reaalelu kokku Mika Keränen ja giid Krista Keedus.

 

  1. aprillil, Harper Lee sünniaastapäeval, toimus Viru Keskuse „Rahva Raamatus” Ameerika kirjanduse aruteluõhtu, kus osalesid Vello Vikerkaar, John W. Fail, Piret Bossack ja Mike Collier, vestlust juhtis Justin Petrone.

 

 

 

Õnnitleme!

 

  1. mai — Kalle Käsper 65
  2. mai — Kaia Sisask 50
  3. mai — Kalle Kurg 75

 

 

 

Estica

 

  1. aprillil esitleti Helsingis Eesti saatkonnas Juhani Salokandle raamatut „Nuoren Viron omatunto. Kansankirjailija A. H. Tammsaare” („Noore Eesti südametunnistus. Rahvakirjanik A. H. Tammsaare”). Esitlusel vestles autoriga Helsingi ülikooli eesti kirjanduse lektor Sirje Olesk. Raamat ilmub lähiajal Piret Saluri tõlkes ka eesti keeles.

 

Soome Kirjanduse Selts andis välja kirjanik Aino Kallase uue elulooraamatu, mille on kirjutanud noor uurija Silja Vuorikuru. Teos „Aino Kallas. Maailman sydämessä” („Aino Kallas. Maailma südames”) vaatleb Kallase elu ja tegemisi hoopis uuest vaatenurgast, tuues välja ka tema nõrgad küljed ning eluraskused.

 

  1. aastal Jaapanis asutatud ülemaailmse haikuassotsiatsiooni ajakirja „Giyu” selle aasta kevadnumbris ilmusid teiste seas eesti harrastusluuletaja Jaanus Ermanni kaheksa haikut. Need valis ja tõlkis inglise keelde Mathura (kelle loomingut on ajakirjas samuti ilmunud), jaapani keelde tõlkis need Ban’ya Natsuishi. Professor Natsuishi on varem vahendanud jaapani lugejaile ka Andres Ehini loomingut.

 

  1. aasta lõpus ilmus Hollandis kirjastuselt „Makhtootat” esimene araabia­keelne eesti luule antoloogia „Teine ei ole saar”. Raamat sisaldab Abdulrahman Almajedi tõlkes Hasso Krulli, Asko Künnapi, fs-i, Maarja Kangro, Igor Kotjuhi, Mihkel Kaevatsi, Jürgen Rooste, P. I. Filimonovi, Maarja Pärtna, Andra Teede, Kätlin Kaldmaa ja Triin Soometsa luulet. Saatesõna on kirjutanud Jürgen Rooste.

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood